Eesti Triatloniliidu parimad noored ja täiskasvanud triatleedid ning nende treenerid andsid hinnangu enda möödunud võistlushooajale
Mari Mai Ruus: “Sellel hooajal õnnestus kõige paremini juuniorite Euroopa karikaetapp Olsztynis. Rohkemat oleksin oodanud Silver Lake-i juuniorite Euroopa karikaetapilt, enne mida jäin haigeks ning ei saanud endast maksimumi anda.”
Treener Margus Tamm: “Käesoleva hooaja ettevalmistus läks plaanipäraselt. Mari Mail õnnestus hästi Poolas Olsztynis toimunud juuniorite Euroopa karikaetapp. Suur samm iseseisvumise suunas sai tehtud, kui ta reisis üksinda Silver Lake-i juuniorite Euroopa karikaetapile. Mari Maist mitteolenevatel põhjustel ei õnnestunud individuaalvõistlus noorte Euroopa meistrivõistlustel. Mari Mai on pakkunud hooajal palju häid emotsioone. Kindlasti saab lõppenud hooajast kaasa võtta teadmisi, mis aitavad meil ühiselt astuda järgmisi samme paremuse suunal.”
Sander Aavik: “Kõige rohkem jäin rahule Valgas toimunud triatloni Eesti meistrivõistlustega ning Riias toimunud juuniorite Euroopa karikaetapiga.
Põhivõistluseks oli sel hooajal Türgis toimunud noorte EM. Kahjuks põlvevigastuse tõttu pidin loobuma mõnest eelnevast võistlusest ja EM-i individuaalvõistluse kõrge koht jäi saavutamata. Panustasin ja hoidsin jalga tiimivõistluseks, millega jäin rahule. Ma tänan kõiki oma treenereid, sponsoreid, väikeseid ja suuri fänne. Otsustasin teha hetkel triatloniga pausi ja vaadata, mida põnevat veel elu mulle pakub.”
Treener Geil Siim: “Sander veetis suurema osa kevadest Tartus iseseisvalt treenides, jooksutreeningud kulgesid Ille Kuke juhendamise all. Suve alguses näitas Sander ka jooksuvõistlustel head minekut, kuid triatlonis ta seda sellel hooajal realiseerida ei saanud. Kõige õnnestunumaks võistluseks võib pidada triatloni Eesti MV-d, kus ta võitis A-klassi meistrikulla. Rahvusvahelised võistlused ebaõnnestusid kõik jooksudistantsil ja augustis tegi ta treeningul ka oma põlvele liiga, mistõttu oktoobris Türgis toimunud noorte Euroopa MV-le läks ta võistlema puhtalt ratta- ja ujumistreeningute pealt. Tema lõppenud hooaega triatlonis võiks iseloomustada lausega: “Kui seda jooksu seal lõpus ei oleks!” Ujumise- ja rattadistantsi järel kuuluks ta Euroopa omaealiste absoluutsesse tippu, paraku koosneb triatlon kolmest alast ja jooks on see, mis vajab Sanderi puhul suuremat fookust.”
Rasmus Boisen: “Kõige paremini õnnestus sel hooajal Alanyas toimunud noorte Euroopa meistrivõistlused. Saadud kogemused ja emotsioonid olid peadpööritavad. Meeskond oli ülimalt motiveeriv ja toetav.
Ebaõnnestunud võistlus oli Bledis toimunud juuniorite Euroopa karikaetapp. Ujumine ei läinud isegi kõige halvemini, kuid rattas polnud seda jalga nagu ikka ning jooks läks siiski halvasti, kuid paremini, kui rattarajal lootsin.”
Treener Geil Siim: “Rasmus oli terve ja tagasilööke treeningutel ei olnud. Sellel hooajal oli peamiselt fookuses ujumine, rattatreeningute osakaal oli tavapärasest tunduvalt väiksem. Uuel hooajal on plaanis kõigi kolme osaala treeningute osakaal rohkem tasakaalu viia, loodetavasti koroona meie plaane ei riku. Treenerina püüan ka puberteediga seonduvat hoida kontrolli all, kohati tundub see päris võimatu missioon, aga pilve taga on alati päike ning sellest lähtumegi. Rasmus võistles suvel stabiilselt, suuri ebaõnnestumisi ei olnud, poiss tegi oma ära. Kripeldama jäi ujumise start Riia võistlusel, kui Rasmus arvas, et tegemist oli valestardiga ja jäi stardijoonele ca 10 sekundiks ootama, kui teised juba ujuma asusid.”
Henry Räppo: “Eesti võistlustel õnnestus minul kõige paremini Eesti meistrivõistlused. Enne starti tabas mind ebaõnn ja purunes võistlusjooksu rehv. See tekitas minus “viha” ning eesmärgi tõestada, et suudan ka halvema varustusega võita. Ujusin kohe teistelt eest ja suurendasin seda ka rattarajal ja jooksudistantsil. Finišis edestasin konkurente nelja minutiga. Välismaal jäi minu parimaks võistluseks Valencias toimunud Euroopa meistrivõistlused. Kohe peale ujumist olin peagrupis ning valmis tegema head jooksu. 2,5km enne lõppu olin esikahekümne piiril, kuid lõpus loovutasin mitu kohta. Finišeerisin 28. kohal, U23 vanustest olin üheksas. Tase on Euroopas alati väga kõrge ning selle tulemusega olen hetkel rahul.
Enda jaoks kõige suurem pettumus oli Karlovy Vary MK-etapp septembris. Tundsin, et olen oma kõige paremas vormis ning valmis tegema suurepärast tulemust. Kahjuks kukkusin kohe rattadistantsi alguses ja kadus lootus peagrupile järele jõuda. Vaatamata üksi sõitmisele väga raskel rattarajal, tegin hea jooksu, mis tõestas, et ettevalmistus oli õigesti tehtud. Ootan juba väga uut hooaega ja taas võistlustulle asumist.”
Treener Margus Tamm: “Henry ettevalmistus hooajaks kulges suuremate tagasilöökideta ning pika võistlushooaja jooksul pakkus ta häid emotsioone. Rõõmustada saab kindlasti fakti üle, et Henry suutis kõikidel (välja arvatud üks võistlus, kus tuli läbi elada kukkumine rattarajal) välisvõistlustel teenida WT edetabeli punkte. Mis tähendab, et tema kaotus võitjale oli väiksem kui 5 protsenti, sealhulgas tema esimesel MM-sarja etapil. Eriti positiivsed oli selles valguses hooaja viimased võistlused, mille sees ka eliidi Euroopa meistrivõistlused olümpia- ehk standarddistantsil. Astume koos uuele hooajale vastu targemate ja tugevamatena.”
Väljavõtted Eesti Triatloni Liidu kodulehelt;